Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.
Mozilla Avalik Litsents (MPL) on loodud 1998 aastal Netscape Communications poolt, kui viimased otsustasid loobuda oma brauseri müügist.
Litsentsi esimese versiooni lõi Mitchell Baker Litsents on kesktee GPL-i jäikuse ja BSD leebuse vahel. Paljude arvates ongi MPL GPL-i ja BSD segu.
MPLi omadused:
Erinevalt teistest vaba tarkvara litsentsidest, eristab MPL selgelt algse koodi looja ja hilisema koodi muutja. Kõik levitatud koopiad (nii algne kui ka muudetud kood) peavad olema varustatud lähtekoodiga või selgete juhistega, kuidas lähtekoodi hankida Kõik muudatused on varustatud vajamineva dokumentatsiooniga. Kõik vajalikud patendid, mis on vajalikud koodiga ringi käimiseks peavad olema selgelt dokumentatsioonis kirjas. Kõik koodi koopiad on varustatud autoriõiguse ja garantii puudumise märkmetega. Kogu muudetud kood peab olema avaldatud samuti MPL litsentsi all. Samas jätab MPL litsents siiski võimaluse kasutada tema osasid omanduslikus tarkvaras. Sellisel juhul lihtsalt MPLiga kaitstud kood jääb endiselt MPL-iga kaitstud, kuid kõik ülejäänud võib olla muu litsentsiga kaitstud. Tänu eelpool nimetatud võimalusele ongi Netscape nüüd oma brauseri puhul võtnud kasutusele hoopis Mozilla Application Suite põhjaks. Lisanud sellele omad moodulid ja levitab seda nüüd Netscape nime all.
Mozilla oma toodete juures:
• Firefox
• Thunderbird
• Mozilla Application Suite (Seamonkey)
• jne
Samas kasutavad Mozilla tooted korraga mitut litsentsi.
Näiteks Firefox on litsenseeritud MPL/GPL/LGPL litsentsi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Natuke teemast mööda - ülesanne oli kirjeldada mõnd litsentsi (Mozilla puhul näiteks MPL), mitte toodet/projekti.
ReplyDelete