Teise rühma töö retsenseerimine

Arvustan wikit - Obama kampaania ja sotsiaalmeedia

(http://sat.planet.ee/obama/index.php?title=Esileht)

Valisin selle kuna, vaadates läbi kõik wikid, tundus see kõige huvitavam, ning kõige vähem sellist natukene igavamapoolset ajalugu sisaldav wiki.

Wiki oli kenasti ülesseehitatud ja liigendatud, mis tegi wiki kergesti loetavaks. Teksti küll polnud palju, aga see oli pigem plussiks minu meelest (kvaliteet on ju tähtsam kui kvantiteet). Kõik, mis oli kirjas oli huvitav, ei olnud sellist juttu, et tuleks pähe mõte, et miks seda nüüd oli vaja kirjutada? Teema oli meie kursusega hästi haakuv ning samas kaasaegne.

Tegemist oli Wikiga mida võiks nii mõnigi eesti poliitik lugeda enne mõnda järgmist valimiskampaniat.... kas on vaja ikka miljoneid maha matta, kui võib supper kampaania tasuta kättesaadavat sotsiaalmediat kasutades teha?

Kokkuvõte: WIKI ülessanne oli sooritatud Obama kampaaniast kirjutaval rühmal suurepäraselt. :)

15.Eile, täna, homme

Milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast?

Hetkel tundub, et kuhu veel edasi areneda – just kuulsin uudist, et üks mees abielu tseremoonia ajal logis altari ees enne oma JAH sõna ütlemist twitterisse, et seal öelda kõigile, et ta abiellub praegu ning siis muutis facebookis oma suhte seisundi ära – abielus. Eks see ongi tulevik… et pea kõik suhtus kolib veebi ära. Arvan, et vähemalt Eestis on 10 aasta pärast tasuta wifi kõikjal kättesaadav seega igast oma tegevusest saavad inimesed sotsiaalvõrgustikke kasutades teisi teada anda.

Kindlasti virtuaalmaailmad lähevad graafiliselt paremaks, usun, et nad on 3D ning virtuaalmaailmas ringi liikumiseks ei kasutada hiirt ja klaviatuuri, vaid mängija küljes olevate anduritega teeb inimene arvuti taga neid liigutusi mida virtuaalmaailmas olev tegelane tegema peaks.

Suur osa õppetööd on kindlasti siis E-õppevormis. See on ju tohutu aja kokkuhoid. Nt on õppejõu poolt ette salvestatud videoloengud ja peale seda testid- samas see ei ole eriti tuleviku muusika, juba 3 aastat tagasi toimusid osad meie ülekooli ained sama moodi. Võib-olla siis hakatakse rakendama seda ka keskkoolides. Aga usun, et suur osa õppimisest kolib interneti ära.

Mõnes mõttes tundub see asjade käik olevat jälle vastuolus viimase aja trendiga – kus kõik püüavad tagasi minna oma juurte juurde. Tahetakse kõike ise teha, et kõik oleks naturaalne ja keskkonnasõbralik – kas sinna ellu sobib selline ultra moodne suhtluskeskkond?

Minu jõulusoov on, et tulevikus ma saan kõiki kooli (loodan muidugi et 5 aasta pärast mul ikka kool läbi :p) ja töö asju teha maciga ning ei pea windowsi keskkonda samaaegselt arvutil jooksumata töö tegemiseks.

14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Kirjedan kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Pettused interneti teel on ikka väga palju. Vahel jääb uudistest isegi mulje, et kõige suuremate krediitkaardtide pettuste taga on veel alati leidlikud eestlased. Mulle meenub esiteks juhtum seoses iseendaga…. See oli aastaid tagasi, siis kui ma veel noor olin :D ja alles endale e-kirja konto tegin. Mõtlesin, et mingeid huvitavaid kirju mulle ju sinna ei tule, seega vahet pole, mis panen oma parooliks. Panin midagi väga loogilis… nii loogilist, et üks natukene pahatahtlik klassivend oli selle ära arvanud ja minu kontolt välja saatnud mu headele sõpradele sõimukirju… need olid ikka päris koledad, nii et pärast tükk aega pidin tõestama, et mina neid ei saatnud. Selles ajast peale on kõik mu paroolid väga-väga turavlised – isegi nii turvalised, et tihti ei mäleta isegi :p

Teine juhtum mis mulle meenub oli see, kui ka mõni aasta tagasi levis e-kiri, et a’la kontrollime ja uuendame interneti panga parooli kaarti, selleks täitke lahtris ja saatke kiri tagasi. Seal tuli siis kirjutada kasutaja nime, püsiparooli ja kõik 30 koodikaardi koodi … usun, et neid inimesi kahjuks ei olnud vähe, kes oma kontol olevast rahast ilma jäid.

Mis ma siis kolmandaks näiteks kirjutan, mis mulle kohe meenus oli see väljapressimise teema, kus mingi itaalia/hispaania kutt tegi endale raesse konto ja siis noori eesti poisse ahistas. Samas see on liiga rõve teema ja kaasa toonud suuri tagajärgi. Seega kirjutaks, millestki leebemast - jõulukuul ikka.
Interneti oksjonid – kõik näeme päevast päeva reklaame, et tule osta mega soodsalt super lahe asi. Ja natukese asja pärast on jälle uudis, et kui palju inimesi on petta saanud, kandes raha toote eest üle ning vastu ei saa midagi.

Antud pettused ja väljapressimised ei kao kuskile, need muutuvad ainult paremini organiseerituks ning läbimõelduks. Seega et mitte sattuda pettuse ohvriks tuleks olla natukene skeptilisem igasuguste imelike kirjade, pakkumiste ja tutvuste suhtes. Ei tasu ka päris hulluks minna, et kõik mis on internetist on saatanast. Kui ikka hoida ennast uudistega kursis, siis usun et saab vabalt kasutada interneti kõiki võimalusi õppides teiste vigadest.

13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Valisin kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid arenduse vaatenurgast.

Foorumis oli keegi küsinud, et kas see aine on muutnud suhtumist sotsiaaltarkvarasse – tegelikult minul on… mulle on hakanud see blogimise teema meeldima. Muidugi etteantud teemal blogimine ei ole just nii väga oma isikliku mõtte avaldamine aga siiski. Meelsasti loen teiste logisid ning plaanin ka isikliku blogi luua. Siit ka minu kaks välja valitud vaba tarkvara võrdluse projekti - Movable Type ja Wordpress. Avastasin nad just nii, kui hakkasin otsima, et mis võiks olla parim blogimootor. Mitte, et blogspotil midagi viga oleks – aga see on liiga levinud ja igav :p
Movable Type Open Sourcei arendusprotsessi osas on selline, et arendajad teevad platvormi muudatusi ja parendusi ning realiseerib väljastpoolt projekti tulnud innovaatilisi ideid. Samal ajal jälgitakse stabiilse versiooni väljastamiste plaani. Movable Type arendustiimi eesmärgiks on igas kvartalis üks stabiilne versioon väljastada.
WordPress arendusprotsessi puhul parandatakse dokumentatsiooni, abistatakse foorumis, abistatakse teisi kasutajaid läbi IRC Live Chat’i. WordPress arendamise puhul on kasutajatel võimalik uue versiooni planeerimises osaleda, testida ning vigade parandusega tegeleda. WordPress väljastab uue versiooni regulaarselt 3-4 kuu tagant, sellesse on siis lisatud ideed, mis on peamiselt kasutajate poolt esitatud ja hääletatud.
Mulle tundub, et mõlema projekti arendus on suhteliselt sarnane, võib-olla WordPressi puhul kasutatakse lõppkasutajate ideid ja arvamusi ning abi nagu rohkem.

12. motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu.

Kui ma vaatasin enne teemaga tutvumist nädala blogi ülesannet mõtlesin juba, et nüüd saan hakata kaitsma neid ja rääkima, kui palju neist abi on. Ning kuidas mõni ennast häkkeriks pidav „pätt“ rikub lihtsalt kogu häkkerite maine. Ja ennäe - kogu wiki jutt ja Hacker-HOWTO jutt oli sama ja mul pole mitte millelegi vastu vaielda.
Minu meelest ongi kõige kurvem selle asja juures see, et enamasti ei tehta häkkeritel ja kräkkeritel vahet, pannakse ühte patta ja arvamus moodustatakse viimaste najal. Aga eks see ole peaaegu igas eluvaldkonnas nii, et käputäis rumalaid inimesi nullib ülejäänud tublide inimeste maine ka ära. Eks need kes kõvemini karjuvad ja sellega tähelepanu püüavad saavadki kogu tähelepanu endale ja seega nende põhjal moodustatakse arvamus.
Häkkerid on väga targad inimesed ja neil oma missioon ja eesmärk. Ma ei võtnud seda dokumenti küll nagu õpetussõnu, et kuidas ma nüüd hakkan häkkeriks vaid pigem tahtsin nende tegevusest rohkem teadlik olla. Samas kindlasti need õpetussõnad on paljudele kasuks, kes tõesti tahavad „häkkeriks saada“. Igal juhul respekt häkkeritele ja loodan, et kunagi meie ühiskond jõuab sinna, et enam ei halvustataks mingite troppide pärast tervet gruppi ülejäänud toredaid ja kasulikke inimesi :)

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.
Mozilla Avalik Litsents (MPL) on loodud 1998 aastal Netscape Communications poolt, kui viimased otsustasid loobuda oma brauseri müügist.
Litsentsi esimese versiooni lõi Mitchell Baker Litsents on kesktee GPL-i jäikuse ja BSD leebuse vahel. Paljude arvates ongi MPL GPL-i ja BSD segu.
MPLi omadused:
Erinevalt teistest vaba tarkvara litsentsidest, eristab MPL selgelt algse koodi looja ja hilisema koodi muutja. Kõik levitatud koopiad (nii algne kui ka muudetud kood) peavad olema varustatud lähtekoodiga või selgete juhistega, kuidas lähtekoodi hankida Kõik muudatused on varustatud vajamineva dokumentatsiooniga. Kõik vajalikud patendid, mis on vajalikud koodiga ringi käimiseks peavad olema selgelt dokumentatsioonis kirjas. Kõik koodi koopiad on varustatud autoriõiguse ja garantii puudumise märkmetega. Kogu muudetud kood peab olema avaldatud samuti MPL litsentsi all. Samas jätab MPL litsents siiski võimaluse kasutada tema osasid omanduslikus tarkvaras. Sellisel juhul lihtsalt MPLiga kaitstud kood jääb endiselt MPL-iga kaitstud, kuid kõik ülejäänud võib olla muu litsentsiga kaitstud. Tänu eelpool nimetatud võimalusele ongi Netscape nüüd oma brauseri puhul võtnud kasutusele hoopis Mozilla Application Suite põhjaks. Lisanud sellele omad moodulid ja levitab seda nüüd Netscape nime all.
Mozilla oma toodete juures:
• Firefox
• Thunderbird
• Mozilla Application Suite (Seamonkey)
• jne
Samas kasutavad Mozilla tooted korraga mitut litsentsi.
Näiteks Firefox on litsenseeritud MPL/GPL/LGPL litsentsi.

10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Minu poolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Mina leian, et autorikaitse temaatika on selline, et oleneb, mis nurga alt vaadata täpselt selliseid emotsioone tekitab ka.
Ühest küljest see on super äriidee patentida kõiki võimalike asju ja siis seda müüa. Need näited konspektis olid käisid muidugi USA kohta, kus üldse on palju võimsamalt kõik sellised „äriideed“ rakendust leidnud. Meil siin Eestis on hoopis teised lood, eriti sellised näiteid tuua ei saa.
Mis mulle kohe meenus, kui seda teemat Wikis vaatasin oli – Elion. Kas mitte ei olnud Elion enne mingi väikese firma ärinimi, ning see väike firma teenis selle nime müügiga päris hea summa.

Samuti leian, et ka kõik ärisaladused jms kaasnev on õige ja normaalne – kui ikka ma näen vaeva ja leiutan mingi (jube hea retsepti – coca-cola oma) siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma seda kellelegi jagama peaks, kui siis vääääga suure raha eest.

See probleem, et teatud tooted/esemed jõudsid tänu patendile turule palju hiljem ja kallimalt kui oleks võinud eeldada on ju samuti toote omanikule väga kasulik olnud – ma ei ole kindel, et kui mul oleks selline võimalus, et ma selle kasutamata jätaks. Kui mul on valik, et mina saan suurt kasu või teised inimesed saavad mingit toodet/teenust soodsamalt soetada. Muidugi eetiline oleks viimane, aga kui minu käes on võim, otsustan ju seda mis ikka mulle parim variant on. Teisest küljest jälle, kuna mina olen hetkel tarbija rollis siis jälle eelistaks, kui oleks suur konkurent, ning sellega hinnad langeks samas kvaliteet tõuseks. Kõik on suhteline….

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Minu kogemused mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Aja jooksul olen oma arvutisse igasugust tarkvara "tõmmanud", sellest palju on ka vabavara olnud. Samas on enamuste programmide kasutuse vajadus mööda läinud, ning enam neid (igapäevaselt) ei kasuta.

Mida siiski päris palju kasutan vabavara programmidest, nii isiklikud kui ka töö arvutis, on Firefox. Kui ma võrdlen Firefoxi IE-ga, siis eeliseks on see, et mulle tundub Fiefox töökindlam (vist oleks hea sõna kirjeldamaks eelised IE ees). Esiteks ta ei kiilu nii kergelt kokku ning ei viska 100 errorit ette ning pane ennast ise kinni. Samas aga on päris paljud rakendused tehtud just sellised, mis paraku töötavad ainult IEga (vähemalt meil tööl on kõik rakendused, millega pean kokku puutuma sellised, välja arvatud Trac, mis töötab vaid Firefoxiga).

Viimasel ajal kui eelistan windowsi asemel mac op süsteemi, kasutan ka maci poolt pakutavaid programme, mis nii mõnigi on maci omanikele tasuta. Mis on saanud mu vaieldamatuks lemmikuks on iTuner. Mitte mingil juhul ei vahetaks seda välja mingi analoogse programmi vastu (a'la windows media player vms).

Seega võin põhimõttelislt öelda, et kogemused on positiivsed, eks seal olem omajagu ka seda sees, et ootused on juba teised. Kui ma olen ikka päris suure summa kulutanud mingi programmi peale siis iga väiksemgi häiriv tegur ajab närvi. Kui aga saan mingit programmi kasutada täiesti tasuta, siis ei eeldagi, et kõik töötab 100% nagu kellavärk.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Otsisin veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Mulle väga meeldib ja mul on palju kasu olnud http://maps.google.com/ - st. Selle tooks ma välja kui väga hästi töötava folksonoomia näitena. Enne reisi olen alati vaadanud google mapsist üle, mis kohti külastama peaks. Leidnud mõne huvitava koha, suunatakse kohe Wikisse, kus saab täpsemalt üle lugeda, mis antud koht/monument vms endast kujutab, ning vastavalt sellele juba kas antud koha külastamise plaani võtta või vastupidi - plaanist välja võtta.

Halva näitena tooks välja Orkuti, kus mind häirivad need Tag'id, mis tekivad piltidele täiesti valedesse kohtadesse. Mõistlik oleks, et saab ise soovi korral märgistada inimesi pildil, aga see, et automaatselt koera, kassi, mööduva inimese jne näole tuleb Tag on tüütu.

Kindlasti on palju inimesi, kes mulle vastu vaidleks :p

6. Wiki-maailm

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida ma talle vastaks?

Ma arvan, et ma vastaks talle "Hea küsimus", ning sellele järgneks pikk vaikus.

Ma olen väga tagasihoidlikult Wiki maailmaga kokku puutunud. See on küll esimene kohkt, kust mõne fakti, isendi või asja kohta infot uurima hakkan, kuid sellega mu igapäevane kokkupuude Wikiga piirdub. Infot on sealt iseenesest kerge leida, seega minu jaoks kõige olulisem kriteerium on täidetud.

Antud aine raames, olen ka ise Wikisse kirjutanud tarka juttu, seegi ei ole ülemäära ebamugav ning keeruline. Muidugi võib alati kasutajaliidest ilusamaks teha, aga minu meelest ei ole see Wiki peamine eesmärk, olla ilus (koos mingite 3D meenutavate nuppude ja muude kellade ja viledega). Minu jaoks on Wiki peamine eemärk olla koht, kust saab kerge vaevaga vajaliku infot, ning see eesmärk on täidetud.

5. Blogosfäär

Igal ühel on oma motiiv blogimiseks, toon välja mõned minu meelest suuremad ja olulisemad grupid:

Poliitikutel oma seisukoha avaldamiseks. Eestis on päris levinud juba, et poliitikud blogi peavad. Näiteks võiks tuua Mart Laari blogi (http://blog.irl.ee/Mart_Laar/) , kes jagab omi mõtteid meiega ning ootab ka vastus meie arvamusi, et saaks tekitada arutelu, kuidas muuta Eesti elu paremaks. Blogi peavad tegelikult peaaegu kõik Eestis teada ja tuntud poliitikud.
Blogivd poliitikud: http://riigikogu.postimees.ee/online/riigikogu2007/blog.php

Paljude ajalehtede kodulehel on blogi, kus on kokku kogutud erinevate valdkondade blogid nt majanduse, poliitika, IT, spordi jne teemalised blogid, ning muidugi ajalehe enda osade ajakirjanike blogi. Tooks välja siin järgmised blogid:
http://blog.postimees.ee/
http://blog.delfi.ee/
http://www.epl.ee/?lk_id=1012&koik=blogijad
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?Blog=1&MenuID=13

Reisiblogid on väga populaarsed. Hea on ju oma reisimuljeid kirjutada jooksvalt, a’la igaõhtu istuda maha ja panna kirja mis antud päeval tegin ja huvitavat juhtud. Sest ega reisi lõppedes, ei pruugi enam mäletada mis sa just reisi teisel päeval tegid. Teiseks on see hea just selleks, et ei peaks ühe ja sama juttu kõigile oma tuttavatele eraldi rääkima. Blogi juurde saab ka panna pilte mis ilmestaks reisi muljeid.
Kuna reisiblogid on eraisikute omad siis ei tahaks konkreetseid näiteid välja ostida vaid www.trip.ee lehele on kokku kogutud üht koma teist http://trip.ee/node/38033

Muidugi kastutakse peamiselt blogi selleks, et eraisikud saaksid omi mõtteid avaldada. Nende logide seas on päris asjalikke mõtteavaldusi kui ka minu meelest täiesti mõttetud kirjeid. Samas usun, et igal blogil on mõni lugeja… nagu näha siis isegi minu omal :p

4. Sotsiaalsed võrgustikud

Kuna mingit originaalselt mõtet ei tule, siis jätkan orkuti lainel ning püüan orkutit hinnata Matt Webbi kriteeriumi järgi.

• Identiteet – Orkutis ei ole kohustuslik kasutada oma pärisnime, samas suur osa kasutajaid seda teevad. Tihti lisatakse juurde ka hüüdnimi, mille järgi võib-olla isegi ollakse rohkem teada-tuntud.
• Kohalolek – tegelikult on orkutis olemas koht, kus saab nagu MSNis jms märkida, kas oled sisse või välja loginud. See on suhteliselt uus lisa (natukene vähem kui aasta kasutusel olnud).
• Suhted – Orkutis on võimalik grupeerida oma sõpru vastavatesse gruppidesse, et kui hea sõbraga tegemist on.
• Vestlused – orkutis saab kasutada vestlusteks näiteks sissekannete märkimist. Kui teha sissekanne ning sellele vastata siis saab ka vaadata tervet vestlust ka, mis on antud inimesega kirjutatud. Samal ajal kui tekkis orkutisse aasta algul võimalus oma kohalolekut märkida on ka võimalik teiste sisselogitud sõpradega vestelda pm nagu MSNis või Skypes.
• Rühmad – nagu ka suhete all kirjutasin saab orkutis määrata, kui hea sõbraga tegemist on, või lausa fänniga…
• Reputatsioon – Orkutis ei saa konkreetselt hindeid panna, kuid arvan, et ka piltide kas positiivne või negatiivne kommentaar on samaväärne kui punktide andmine. Teiseks saab orkutis märkida ennast kellegi oma sõbra fänniks, ning tihtipeale vaadatakse, et mida rohkem on inimesel fänne seda lahedam ta on. Saab ka teisi hinnata, et kui usaldusväärse, laheda ning seksika inimesega tegemist on.
• Jagamine – jagada saab orkutis palju… jagada saab oma arvamusi (mis on parim raamat, film, muusikapala jme), jagada saab pilte, jagada saab filmiklippe jne jne Põhimõtteliselt on orkut koht, kus saab „shareda igasugust kama“

3. Võrgukogukonnad

Minu valik on Orkut.com, mitte, et see mulle jubedalt meeldib, vaid sest see on ainus nn kogukond kuhu kuulun (kuid pole eriti aktiivne liige seal)

• Tehnoloogiline areng - personaalarvutid ja internetiühendus ei ole enam luksus, ning paljud inimesed saavad seda lubada, see kõik on aidanud kaasa orkuti populaarsusele. Üle maailma saavad inimesed seal nn tutvuda ja suhelda.
• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Orkutis on võimalik valida endale nime. Samti saab kirja panna kõik võimalikud füüsilised parameetrid (pikkus,kaal, silmade ja juuste värv jne jne). Saab kirja panna kõiksugu eelistusi (raamatud, filmid, poliitilised jms). Kogu selle infi põhjal saab inimesest juba kokku panna päris täiusliku pildi. Ning kõigele sellelel lisaks saab ka fotoslid lisada.
• Ajatu aeg - Orkut on just hea selleks, et suhelda inimestega, kes on sinust kaugemal, kasvõi teises maailma ostas. Orkut on ülemaailmne suhtlusportaal.
• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - Tänu orkutile jms kogukondadele on võimalik ülesse leia just need inimesed, kes on nn sõprade seast kaduma läinud. Kui pole mitu aastat suhelnud ning isegi ei oska arvata, kas otsida Eestist või välismaalt, siis orkut on alati abiks ;)
• Hariduslikud püüdlused - Iga uus või vana ülessoojendatud tutvus võib olla elus kasuks, kasvõi, et luua uusi kontakte töökoha vms otsimisel. Samuti on vahel orkutis ka kasuliku infot liikumas (just kommuunides millega saab liituda).
• Palju vaba aega, mida sisustada - Eks orkut on hea viis oma üleliigset aega kulutada küll. Samas võib see ka kasuks olla, uued tutvused on alati kasuks. Samas pigem ma arvan, et just tööinimestel, kellel on alati kiire (tsükkel töö-kool.kodu ei jäta palju vabaaega) on orkut hea võimalus suhelda sõpradega. Kui mul pole aega sõpradega töö kõrvalt kokku saada, siis vähemalt tuletan neile orkutis meelde, et ma ikka mäletan neid veel:p
• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise - Orkutis on võimalik suhelda väga huvitavate inimestega väga huvitavatel teemadel, kui ainult soovi on. Saab ülesse otsida mõne inimeses, kellega päriselus võib-olla ei julgeks maailmaasju arutama minna, aga orkut annab selleks võimaluse.
• Vahel ka otsene altruism - Arvan, et iga portaal, kus juba suurem hulk kasjutajaid koos on hea koht kus leida abipakkuijaid - ja vajajaid. Erandiks ei ole ka orkut.

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad

Selle blogi ja selle nädala blogi teema kohta saab öelda üht - "never say never". Lubasin, et mina küll kunagi ei hakka blogima, aga näe ikka teen seda (õnneks on see hetkel kohustuslik, ehk päris sõnu sööma ei pea).
Samuti ütlesin ka, et mina ei tee kunagi ühtegi võrgukogukonda kontot - mõttetu, milleks seda vaja? Mulle ei ole kunagi meeldinud nn "popid ja noortepärased" asjad, olen tahtnud erineda, ning kuskil aasta tagasi olin oma sõpruskonnas peaaegu ainus, kellel puudus Orkutis konto.
Mingi hetk, mul oli vaja konto teha (korraldasin klassikokkutulekut, ning see oli üks koht, kus sai pea terve klassi kokku). Kui juba konto oli valmis siis ringi vaadates seal ei tundunudki see nii mõttetu kui algul mulle mulje oli jäänud. Esiteks sai päris palju vanu tuttavaid ülesse leitud ja nendega kontakt taastatud, teiseks saab nii palju uut ja huvitavat infot inimeste kohta kellega väga tihedalt ei suhtle (noh nn klatši jutte). Kolmandaks, hea kui on koht kus on su sõprade sünnipäevad olemas, neid tuletatakse meelde ja sinnasamma kohe saab ka õnnesoovid jätta.
Kõigest sellest hoolimata ei ole ma oma arvamust muutnud suuresti igasugustest erinevatest võrgukogukondadest aga ajapikku skepsis on vähenenud küll :)