Teise rühma töö retsenseerimine

Arvustan wikit - Obama kampaania ja sotsiaalmeedia

(http://sat.planet.ee/obama/index.php?title=Esileht)

Valisin selle kuna, vaadates läbi kõik wikid, tundus see kõige huvitavam, ning kõige vähem sellist natukene igavamapoolset ajalugu sisaldav wiki.

Wiki oli kenasti ülesseehitatud ja liigendatud, mis tegi wiki kergesti loetavaks. Teksti küll polnud palju, aga see oli pigem plussiks minu meelest (kvaliteet on ju tähtsam kui kvantiteet). Kõik, mis oli kirjas oli huvitav, ei olnud sellist juttu, et tuleks pähe mõte, et miks seda nüüd oli vaja kirjutada? Teema oli meie kursusega hästi haakuv ning samas kaasaegne.

Tegemist oli Wikiga mida võiks nii mõnigi eesti poliitik lugeda enne mõnda järgmist valimiskampaniat.... kas on vaja ikka miljoneid maha matta, kui võib supper kampaania tasuta kättesaadavat sotsiaalmediat kasutades teha?

Kokkuvõte: WIKI ülessanne oli sooritatud Obama kampaaniast kirjutaval rühmal suurepäraselt. :)

15.Eile, täna, homme

Milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast?

Hetkel tundub, et kuhu veel edasi areneda – just kuulsin uudist, et üks mees abielu tseremoonia ajal logis altari ees enne oma JAH sõna ütlemist twitterisse, et seal öelda kõigile, et ta abiellub praegu ning siis muutis facebookis oma suhte seisundi ära – abielus. Eks see ongi tulevik… et pea kõik suhtus kolib veebi ära. Arvan, et vähemalt Eestis on 10 aasta pärast tasuta wifi kõikjal kättesaadav seega igast oma tegevusest saavad inimesed sotsiaalvõrgustikke kasutades teisi teada anda.

Kindlasti virtuaalmaailmad lähevad graafiliselt paremaks, usun, et nad on 3D ning virtuaalmaailmas ringi liikumiseks ei kasutada hiirt ja klaviatuuri, vaid mängija küljes olevate anduritega teeb inimene arvuti taga neid liigutusi mida virtuaalmaailmas olev tegelane tegema peaks.

Suur osa õppetööd on kindlasti siis E-õppevormis. See on ju tohutu aja kokkuhoid. Nt on õppejõu poolt ette salvestatud videoloengud ja peale seda testid- samas see ei ole eriti tuleviku muusika, juba 3 aastat tagasi toimusid osad meie ülekooli ained sama moodi. Võib-olla siis hakatakse rakendama seda ka keskkoolides. Aga usun, et suur osa õppimisest kolib interneti ära.

Mõnes mõttes tundub see asjade käik olevat jälle vastuolus viimase aja trendiga – kus kõik püüavad tagasi minna oma juurte juurde. Tahetakse kõike ise teha, et kõik oleks naturaalne ja keskkonnasõbralik – kas sinna ellu sobib selline ultra moodne suhtluskeskkond?

Minu jõulusoov on, et tulevikus ma saan kõiki kooli (loodan muidugi et 5 aasta pärast mul ikka kool läbi :p) ja töö asju teha maciga ning ei pea windowsi keskkonda samaaegselt arvutil jooksumata töö tegemiseks.

14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Kirjedan kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Pettused interneti teel on ikka väga palju. Vahel jääb uudistest isegi mulje, et kõige suuremate krediitkaardtide pettuste taga on veel alati leidlikud eestlased. Mulle meenub esiteks juhtum seoses iseendaga…. See oli aastaid tagasi, siis kui ma veel noor olin :D ja alles endale e-kirja konto tegin. Mõtlesin, et mingeid huvitavaid kirju mulle ju sinna ei tule, seega vahet pole, mis panen oma parooliks. Panin midagi väga loogilis… nii loogilist, et üks natukene pahatahtlik klassivend oli selle ära arvanud ja minu kontolt välja saatnud mu headele sõpradele sõimukirju… need olid ikka päris koledad, nii et pärast tükk aega pidin tõestama, et mina neid ei saatnud. Selles ajast peale on kõik mu paroolid väga-väga turavlised – isegi nii turvalised, et tihti ei mäleta isegi :p

Teine juhtum mis mulle meenub oli see, kui ka mõni aasta tagasi levis e-kiri, et a’la kontrollime ja uuendame interneti panga parooli kaarti, selleks täitke lahtris ja saatke kiri tagasi. Seal tuli siis kirjutada kasutaja nime, püsiparooli ja kõik 30 koodikaardi koodi … usun, et neid inimesi kahjuks ei olnud vähe, kes oma kontol olevast rahast ilma jäid.

Mis ma siis kolmandaks näiteks kirjutan, mis mulle kohe meenus oli see väljapressimise teema, kus mingi itaalia/hispaania kutt tegi endale raesse konto ja siis noori eesti poisse ahistas. Samas see on liiga rõve teema ja kaasa toonud suuri tagajärgi. Seega kirjutaks, millestki leebemast - jõulukuul ikka.
Interneti oksjonid – kõik näeme päevast päeva reklaame, et tule osta mega soodsalt super lahe asi. Ja natukese asja pärast on jälle uudis, et kui palju inimesi on petta saanud, kandes raha toote eest üle ning vastu ei saa midagi.

Antud pettused ja väljapressimised ei kao kuskile, need muutuvad ainult paremini organiseerituks ning läbimõelduks. Seega et mitte sattuda pettuse ohvriks tuleks olla natukene skeptilisem igasuguste imelike kirjade, pakkumiste ja tutvuste suhtes. Ei tasu ka päris hulluks minna, et kõik mis on internetist on saatanast. Kui ikka hoida ennast uudistega kursis, siis usun et saab vabalt kasutada interneti kõiki võimalusi õppides teiste vigadest.

13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Valisin kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid arenduse vaatenurgast.

Foorumis oli keegi küsinud, et kas see aine on muutnud suhtumist sotsiaaltarkvarasse – tegelikult minul on… mulle on hakanud see blogimise teema meeldima. Muidugi etteantud teemal blogimine ei ole just nii väga oma isikliku mõtte avaldamine aga siiski. Meelsasti loen teiste logisid ning plaanin ka isikliku blogi luua. Siit ka minu kaks välja valitud vaba tarkvara võrdluse projekti - Movable Type ja Wordpress. Avastasin nad just nii, kui hakkasin otsima, et mis võiks olla parim blogimootor. Mitte, et blogspotil midagi viga oleks – aga see on liiga levinud ja igav :p
Movable Type Open Sourcei arendusprotsessi osas on selline, et arendajad teevad platvormi muudatusi ja parendusi ning realiseerib väljastpoolt projekti tulnud innovaatilisi ideid. Samal ajal jälgitakse stabiilse versiooni väljastamiste plaani. Movable Type arendustiimi eesmärgiks on igas kvartalis üks stabiilne versioon väljastada.
WordPress arendusprotsessi puhul parandatakse dokumentatsiooni, abistatakse foorumis, abistatakse teisi kasutajaid läbi IRC Live Chat’i. WordPress arendamise puhul on kasutajatel võimalik uue versiooni planeerimises osaleda, testida ning vigade parandusega tegeleda. WordPress väljastab uue versiooni regulaarselt 3-4 kuu tagant, sellesse on siis lisatud ideed, mis on peamiselt kasutajate poolt esitatud ja hääletatud.
Mulle tundub, et mõlema projekti arendus on suhteliselt sarnane, võib-olla WordPressi puhul kasutatakse lõppkasutajate ideid ja arvamusi ning abi nagu rohkem.

12. motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu.

Kui ma vaatasin enne teemaga tutvumist nädala blogi ülesannet mõtlesin juba, et nüüd saan hakata kaitsma neid ja rääkima, kui palju neist abi on. Ning kuidas mõni ennast häkkeriks pidav „pätt“ rikub lihtsalt kogu häkkerite maine. Ja ennäe - kogu wiki jutt ja Hacker-HOWTO jutt oli sama ja mul pole mitte millelegi vastu vaielda.
Minu meelest ongi kõige kurvem selle asja juures see, et enamasti ei tehta häkkeritel ja kräkkeritel vahet, pannakse ühte patta ja arvamus moodustatakse viimaste najal. Aga eks see ole peaaegu igas eluvaldkonnas nii, et käputäis rumalaid inimesi nullib ülejäänud tublide inimeste maine ka ära. Eks need kes kõvemini karjuvad ja sellega tähelepanu püüavad saavadki kogu tähelepanu endale ja seega nende põhjal moodustatakse arvamus.
Häkkerid on väga targad inimesed ja neil oma missioon ja eesmärk. Ma ei võtnud seda dokumenti küll nagu õpetussõnu, et kuidas ma nüüd hakkan häkkeriks vaid pigem tahtsin nende tegevusest rohkem teadlik olla. Samas kindlasti need õpetussõnad on paljudele kasuks, kes tõesti tahavad „häkkeriks saada“. Igal juhul respekt häkkeritele ja loodan, et kunagi meie ühiskond jõuab sinna, et enam ei halvustataks mingite troppide pärast tervet gruppi ülejäänud toredaid ja kasulikke inimesi :)

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.
Mozilla Avalik Litsents (MPL) on loodud 1998 aastal Netscape Communications poolt, kui viimased otsustasid loobuda oma brauseri müügist.
Litsentsi esimese versiooni lõi Mitchell Baker Litsents on kesktee GPL-i jäikuse ja BSD leebuse vahel. Paljude arvates ongi MPL GPL-i ja BSD segu.
MPLi omadused:
Erinevalt teistest vaba tarkvara litsentsidest, eristab MPL selgelt algse koodi looja ja hilisema koodi muutja. Kõik levitatud koopiad (nii algne kui ka muudetud kood) peavad olema varustatud lähtekoodiga või selgete juhistega, kuidas lähtekoodi hankida Kõik muudatused on varustatud vajamineva dokumentatsiooniga. Kõik vajalikud patendid, mis on vajalikud koodiga ringi käimiseks peavad olema selgelt dokumentatsioonis kirjas. Kõik koodi koopiad on varustatud autoriõiguse ja garantii puudumise märkmetega. Kogu muudetud kood peab olema avaldatud samuti MPL litsentsi all. Samas jätab MPL litsents siiski võimaluse kasutada tema osasid omanduslikus tarkvaras. Sellisel juhul lihtsalt MPLiga kaitstud kood jääb endiselt MPL-iga kaitstud, kuid kõik ülejäänud võib olla muu litsentsiga kaitstud. Tänu eelpool nimetatud võimalusele ongi Netscape nüüd oma brauseri puhul võtnud kasutusele hoopis Mozilla Application Suite põhjaks. Lisanud sellele omad moodulid ja levitab seda nüüd Netscape nime all.
Mozilla oma toodete juures:
• Firefox
• Thunderbird
• Mozilla Application Suite (Seamonkey)
• jne
Samas kasutavad Mozilla tooted korraga mitut litsentsi.
Näiteks Firefox on litsenseeritud MPL/GPL/LGPL litsentsi.

10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Minu poolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Mina leian, et autorikaitse temaatika on selline, et oleneb, mis nurga alt vaadata täpselt selliseid emotsioone tekitab ka.
Ühest küljest see on super äriidee patentida kõiki võimalike asju ja siis seda müüa. Need näited konspektis olid käisid muidugi USA kohta, kus üldse on palju võimsamalt kõik sellised „äriideed“ rakendust leidnud. Meil siin Eestis on hoopis teised lood, eriti sellised näiteid tuua ei saa.
Mis mulle kohe meenus, kui seda teemat Wikis vaatasin oli – Elion. Kas mitte ei olnud Elion enne mingi väikese firma ärinimi, ning see väike firma teenis selle nime müügiga päris hea summa.

Samuti leian, et ka kõik ärisaladused jms kaasnev on õige ja normaalne – kui ikka ma näen vaeva ja leiutan mingi (jube hea retsepti – coca-cola oma) siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma seda kellelegi jagama peaks, kui siis vääääga suure raha eest.

See probleem, et teatud tooted/esemed jõudsid tänu patendile turule palju hiljem ja kallimalt kui oleks võinud eeldada on ju samuti toote omanikule väga kasulik olnud – ma ei ole kindel, et kui mul oleks selline võimalus, et ma selle kasutamata jätaks. Kui mul on valik, et mina saan suurt kasu või teised inimesed saavad mingit toodet/teenust soodsamalt soetada. Muidugi eetiline oleks viimane, aga kui minu käes on võim, otsustan ju seda mis ikka mulle parim variant on. Teisest küljest jälle, kuna mina olen hetkel tarbija rollis siis jälle eelistaks, kui oleks suur konkurent, ning sellega hinnad langeks samas kvaliteet tõuseks. Kõik on suhteline….