13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Valisin kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid arenduse vaatenurgast.

Foorumis oli keegi küsinud, et kas see aine on muutnud suhtumist sotsiaaltarkvarasse – tegelikult minul on… mulle on hakanud see blogimise teema meeldima. Muidugi etteantud teemal blogimine ei ole just nii väga oma isikliku mõtte avaldamine aga siiski. Meelsasti loen teiste logisid ning plaanin ka isikliku blogi luua. Siit ka minu kaks välja valitud vaba tarkvara võrdluse projekti - Movable Type ja Wordpress. Avastasin nad just nii, kui hakkasin otsima, et mis võiks olla parim blogimootor. Mitte, et blogspotil midagi viga oleks – aga see on liiga levinud ja igav :p
Movable Type Open Sourcei arendusprotsessi osas on selline, et arendajad teevad platvormi muudatusi ja parendusi ning realiseerib väljastpoolt projekti tulnud innovaatilisi ideid. Samal ajal jälgitakse stabiilse versiooni väljastamiste plaani. Movable Type arendustiimi eesmärgiks on igas kvartalis üks stabiilne versioon väljastada.
WordPress arendusprotsessi puhul parandatakse dokumentatsiooni, abistatakse foorumis, abistatakse teisi kasutajaid läbi IRC Live Chat’i. WordPress arendamise puhul on kasutajatel võimalik uue versiooni planeerimises osaleda, testida ning vigade parandusega tegeleda. WordPress väljastab uue versiooni regulaarselt 3-4 kuu tagant, sellesse on siis lisatud ideed, mis on peamiselt kasutajate poolt esitatud ja hääletatud.
Mulle tundub, et mõlema projekti arendus on suhteliselt sarnane, võib-olla WordPressi puhul kasutatakse lõppkasutajate ideid ja arvamusi ning abi nagu rohkem.

12. motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutan selle kohta hinnangu.

Kui ma vaatasin enne teemaga tutvumist nädala blogi ülesannet mõtlesin juba, et nüüd saan hakata kaitsma neid ja rääkima, kui palju neist abi on. Ning kuidas mõni ennast häkkeriks pidav „pätt“ rikub lihtsalt kogu häkkerite maine. Ja ennäe - kogu wiki jutt ja Hacker-HOWTO jutt oli sama ja mul pole mitte millelegi vastu vaielda.
Minu meelest ongi kõige kurvem selle asja juures see, et enamasti ei tehta häkkeritel ja kräkkeritel vahet, pannakse ühte patta ja arvamus moodustatakse viimaste najal. Aga eks see ole peaaegu igas eluvaldkonnas nii, et käputäis rumalaid inimesi nullib ülejäänud tublide inimeste maine ka ära. Eks need kes kõvemini karjuvad ja sellega tähelepanu püüavad saavadki kogu tähelepanu endale ja seega nende põhjal moodustatakse arvamus.
Häkkerid on väga targad inimesed ja neil oma missioon ja eesmärk. Ma ei võtnud seda dokumenti küll nagu õpetussõnu, et kuidas ma nüüd hakkan häkkeriks vaid pigem tahtsin nende tegevusest rohkem teadlik olla. Samas kindlasti need õpetussõnad on paljudele kasuks, kes tõesti tahavad „häkkeriks saada“. Igal juhul respekt häkkeritele ja loodan, et kunagi meie ühiskond jõuab sinna, et enam ei halvustataks mingite troppide pärast tervet gruppi ülejäänud toredaid ja kasulikke inimesi :)

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjeldan üht vaba litsentsi lähemalt.
Mozilla Avalik Litsents (MPL) on loodud 1998 aastal Netscape Communications poolt, kui viimased otsustasid loobuda oma brauseri müügist.
Litsentsi esimese versiooni lõi Mitchell Baker Litsents on kesktee GPL-i jäikuse ja BSD leebuse vahel. Paljude arvates ongi MPL GPL-i ja BSD segu.
MPLi omadused:
Erinevalt teistest vaba tarkvara litsentsidest, eristab MPL selgelt algse koodi looja ja hilisema koodi muutja. Kõik levitatud koopiad (nii algne kui ka muudetud kood) peavad olema varustatud lähtekoodiga või selgete juhistega, kuidas lähtekoodi hankida Kõik muudatused on varustatud vajamineva dokumentatsiooniga. Kõik vajalikud patendid, mis on vajalikud koodiga ringi käimiseks peavad olema selgelt dokumentatsioonis kirjas. Kõik koodi koopiad on varustatud autoriõiguse ja garantii puudumise märkmetega. Kogu muudetud kood peab olema avaldatud samuti MPL litsentsi all. Samas jätab MPL litsents siiski võimaluse kasutada tema osasid omanduslikus tarkvaras. Sellisel juhul lihtsalt MPLiga kaitstud kood jääb endiselt MPL-iga kaitstud, kuid kõik ülejäänud võib olla muu litsentsiga kaitstud. Tänu eelpool nimetatud võimalusele ongi Netscape nüüd oma brauseri puhul võtnud kasutusele hoopis Mozilla Application Suite põhjaks. Lisanud sellele omad moodulid ja levitab seda nüüd Netscape nime all.
Mozilla oma toodete juures:
• Firefox
• Thunderbird
• Mozilla Application Suite (Seamonkey)
• jne
Samas kasutavad Mozilla tooted korraga mitut litsentsi.
Näiteks Firefox on litsenseeritud MPL/GPL/LGPL litsentsi.

10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Minu poolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Mina leian, et autorikaitse temaatika on selline, et oleneb, mis nurga alt vaadata täpselt selliseid emotsioone tekitab ka.
Ühest küljest see on super äriidee patentida kõiki võimalike asju ja siis seda müüa. Need näited konspektis olid käisid muidugi USA kohta, kus üldse on palju võimsamalt kõik sellised „äriideed“ rakendust leidnud. Meil siin Eestis on hoopis teised lood, eriti sellised näiteid tuua ei saa.
Mis mulle kohe meenus, kui seda teemat Wikis vaatasin oli – Elion. Kas mitte ei olnud Elion enne mingi väikese firma ärinimi, ning see väike firma teenis selle nime müügiga päris hea summa.

Samuti leian, et ka kõik ärisaladused jms kaasnev on õige ja normaalne – kui ikka ma näen vaeva ja leiutan mingi (jube hea retsepti – coca-cola oma) siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma seda kellelegi jagama peaks, kui siis vääääga suure raha eest.

See probleem, et teatud tooted/esemed jõudsid tänu patendile turule palju hiljem ja kallimalt kui oleks võinud eeldada on ju samuti toote omanikule väga kasulik olnud – ma ei ole kindel, et kui mul oleks selline võimalus, et ma selle kasutamata jätaks. Kui mul on valik, et mina saan suurt kasu või teised inimesed saavad mingit toodet/teenust soodsamalt soetada. Muidugi eetiline oleks viimane, aga kui minu käes on võim, otsustan ju seda mis ikka mulle parim variant on. Teisest küljest jälle, kuna mina olen hetkel tarbija rollis siis jälle eelistaks, kui oleks suur konkurent, ning sellega hinnad langeks samas kvaliteet tõuseks. Kõik on suhteline….

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Minu kogemused mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Aja jooksul olen oma arvutisse igasugust tarkvara "tõmmanud", sellest palju on ka vabavara olnud. Samas on enamuste programmide kasutuse vajadus mööda läinud, ning enam neid (igapäevaselt) ei kasuta.

Mida siiski päris palju kasutan vabavara programmidest, nii isiklikud kui ka töö arvutis, on Firefox. Kui ma võrdlen Firefoxi IE-ga, siis eeliseks on see, et mulle tundub Fiefox töökindlam (vist oleks hea sõna kirjeldamaks eelised IE ees). Esiteks ta ei kiilu nii kergelt kokku ning ei viska 100 errorit ette ning pane ennast ise kinni. Samas aga on päris paljud rakendused tehtud just sellised, mis paraku töötavad ainult IEga (vähemalt meil tööl on kõik rakendused, millega pean kokku puutuma sellised, välja arvatud Trac, mis töötab vaid Firefoxiga).

Viimasel ajal kui eelistan windowsi asemel mac op süsteemi, kasutan ka maci poolt pakutavaid programme, mis nii mõnigi on maci omanikele tasuta. Mis on saanud mu vaieldamatuks lemmikuks on iTuner. Mitte mingil juhul ei vahetaks seda välja mingi analoogse programmi vastu (a'la windows media player vms).

Seega võin põhimõttelislt öelda, et kogemused on positiivsed, eks seal olem omajagu ka seda sees, et ootused on juba teised. Kui ma olen ikka päris suure summa kulutanud mingi programmi peale siis iga väiksemgi häiriv tegur ajab närvi. Kui aga saan mingit programmi kasutada täiesti tasuta, siis ei eeldagi, et kõik töötab 100% nagu kellavärk.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Otsisin veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Mulle väga meeldib ja mul on palju kasu olnud http://maps.google.com/ - st. Selle tooks ma välja kui väga hästi töötava folksonoomia näitena. Enne reisi olen alati vaadanud google mapsist üle, mis kohti külastama peaks. Leidnud mõne huvitava koha, suunatakse kohe Wikisse, kus saab täpsemalt üle lugeda, mis antud koht/monument vms endast kujutab, ning vastavalt sellele juba kas antud koha külastamise plaani võtta või vastupidi - plaanist välja võtta.

Halva näitena tooks välja Orkuti, kus mind häirivad need Tag'id, mis tekivad piltidele täiesti valedesse kohtadesse. Mõistlik oleks, et saab ise soovi korral märgistada inimesi pildil, aga see, et automaatselt koera, kassi, mööduva inimese jne näole tuleb Tag on tüütu.

Kindlasti on palju inimesi, kes mulle vastu vaidleks :p

6. Wiki-maailm

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida ma talle vastaks?

Ma arvan, et ma vastaks talle "Hea küsimus", ning sellele järgneks pikk vaikus.

Ma olen väga tagasihoidlikult Wiki maailmaga kokku puutunud. See on küll esimene kohkt, kust mõne fakti, isendi või asja kohta infot uurima hakkan, kuid sellega mu igapäevane kokkupuude Wikiga piirdub. Infot on sealt iseenesest kerge leida, seega minu jaoks kõige olulisem kriteerium on täidetud.

Antud aine raames, olen ka ise Wikisse kirjutanud tarka juttu, seegi ei ole ülemäära ebamugav ning keeruline. Muidugi võib alati kasutajaliidest ilusamaks teha, aga minu meelest ei ole see Wiki peamine eesmärk, olla ilus (koos mingite 3D meenutavate nuppude ja muude kellade ja viledega). Minu jaoks on Wiki peamine eemärk olla koht, kust saab kerge vaevaga vajaliku infot, ning see eesmärk on täidetud.